juutidest ja sydneyst – the usual.
Tere armsad sõbrad!
Kirjutan teile ekstreemsest olukorrast – olen pagendatud oma voodisse, kuid ka siin ei saa rahu – aegajalt jookseb tuppa väike juudi poiss ja hüppab mu voodi peal üles alla. Nii selle Iisraeli rahvaga kipub juba olema – kõigepealt tuleb üks ja siis teised ribaradapidi järgi. Täna kui töölt koju tulin, ei olnud meie elutoas enam mitte ainult Roy (kes meile korterit üürib) oma sõpradega, vaid keegi oli koju toonud ka ühe tsirka kolmeaastase juudipoisi. Minu suhet väikeste lastega te kõik teate, ma ei hakka sellel rohkem peatuma, niisiis jätsin väikse poisi saksa tüdrukute nunnutada ja üritasin vaikselt ja tähelepanu äratamata oma tuppa hiilida. No ja võite ise arvata, kas väike Ryan järgnes mulle vudinal, hakkas hoogsalt mu voodi peal hüppama ja kui saksa tüdrukud teda tagasi elutuppa üritasid meelitada, pani hoopis toaukse seestpoolt kinni. Hakkan juba kahtlustama, et mul on mingi spetsiifiline lõhn juures, mis teatud rahvuse esindajaid juurde tõmbab (loodan väga, et tegu on minu tulevase raha lõhnaga)..
Üldiselt käib meil siin see elu üles alla üles alla. Ma ei olegi veel suutnud otsustada, kas tahan üldse jogurtikohta edasi jääda või otsin midagi uut. Viimasel ajal on päevavalgele tulnud palju informatsiooni, mis räägib kõik jogurtikoha kasuks. Arvasin koguaeg, et tegu on frantsiisiga, mille ameeriklasest omanik, Carl (kes on juba neljandat generatsiooni Hollywoodist pärit nagu ta uhkelt mulle teatas ja näeb ka ekstreemselt LA välja), USAst esimesena Austraaliasse importis, kuid tegu on täiesti uue kontseptsiooniga, mis on päris algusest peale tema välja mõeldud. Külmutatud jogurt läheb inimestele üllatavalt hästi peale ning neil on marketingustrateegiad detailideni läbi mõeldud. Kõik on lihvitud täiuslikkuseni ning inimesed, eriti lapsed tõesti armastavad seda kohta! Paljud käivad vähemalt korra päevas oma jogurtidoosi saamas – olen ka ise hakanud märkama, et kui alguses mul mingeid erilisi tundeid nende originaalmaitsega jogurti suhtes ei olnud, siis nüüd tunnen, et see hakkab vaikselt sõltuvust tekitama. Nii palju kui Carli ja juhataja – Gary (kes on muidu pärit Lõuna-Aafrikast, Johannesburgist, aga valge) jutust olen aru saanud, on neil plaanid laieneda – ainuüksi Indias on tulekul 80 poodi – ja mu kõhutunne ütleb igapäevaselt külastajaid jälgides, et see asi saab olema tõesti suur. Hakkan kahtlustama, et tegu võib lausa olla tulevase uue Starbucksiga – kõik on samamoodi inimesesõbralikult läbi mõeldud, iga detaili täiustatakse päev-päevaselt vastavalt ainult inimeste soovidele – ja kõik tõesti ARMASTAVAD seda poodi. Kui veel ei ole inimestel vajadust külmutatud jogurti järgi, siis soojades riikides on väga lihtne see tekitada – tegu on kunstlike lisandite vaba, 98% rasvavaba produktiga, mis maitseb nagu jäätis, samas on inimestel seda ostes tunne, et nad teevad midagi oma tervise heaks.. Täna olin tööl koos Damieniga, kes on terve oma elu reisinud koos oma vanematega riigist riiki ning nad tegelevad kohvikute käivitamisega! Kujutate ette, selline amet ongi ja nad teenivad sellega vägaväga hästi! Igaljuhul nemad lähevadki varsti WOWCOWga Indiasse. Ühesõnaga põnevust kui palju ning kuigi töö ise on suhteliselt nüri, on see kõik mis selle asja ümber käib ja need jutud, mida kuulen, väga kasulikud. No ja samas, mis põnevust muidu sellest lihttööst ikka niiväga tahta.
Olengi viimasel ajal suhteliselt palju tööl olnud, kuna sain ka Jegori restorani hostessiks ja seega loodan varsti nüüd rikkaks saada:) Ostsin juba oma viimase raha eest soodukaga Guessi koti – 110 raha maksis suur ja vägailus käekott! Ma ei suutnud vastu panna! Nüüd on mul 4 dollarit ja pean palgapäevani lootma oma meessõbra toetavale käele.. ehk rahakotile:) Seoses sellega, et oleme mõlemad ennast suhteliselt stabiilselt sisse seadnud, plaanime jääda Sydneysse kuni veebruari lõpuni, kuna nii kaua kestab hooaeg ja on võimalik palju tunde tööl käia. Siis tahame edasi reisida – Melbourne’i veidikeseks ja seejärel üles Gold Coastile, ning siis mõtlesime hoopis Cairnsi kanti tööle minna, kuna mujal hakkab märtsis sügis ning hooaega ei ole. Cairns asub troopilises vööndis ja nende talv on sama mis eesti suvi:) Niiet Liis ja Inna – ootame teid veebruaris Sydneysse külla:) Ja ülejäänusid kõiki ka muidugi kes siiakanti satuvad!!
Aga rohkem teid täna ei tülita ja varsti kirjutan ka kõikidest nendest toredatest asjadest, mis seekord kirjutamata jäid.. kuna uni tuli peale.
Meie aadress on:
4/661 Old Southhead Road, 2030, Vaucluse , Sydney, Australia
ootame kirjutisi ja joonistusi (no mis teil muud seal talvel teha on kui meile joonistada, eksju!)
Jegor täna ei tsenseerinud, kuna ta on tööl ja teenib perele söögiraha (kuna mul enam ju raha ei ole). Väga tubli mees!
Ja kohustuslik disclaimer: postitus ei ole kuidagi mõeldud antisemiitlikuna, vaid tegu on heatahtliku huumoriga minu juudi rahvusest sõprade suhtes. Kindlasti ei ole ükski osa tõlgendatav rahvaste- ega rassidevahelise vaenu õhutamisena ega mingil muul moel halvatahtlikuna. Kõike tuleb vaadata läbi positiivse huumoriprisma. Tänud!

Antud blogi olemasolust on teavitatud Simon Wiesenthali keskust ja härra Zuroffi ning lehekülg suletakse peagi. Teie väljaütlemiste fašistlik hoiak jääb alla ilmselt ainult Borat Sagdiyevi omadele.
tere armsad kängurud:) lõpuks rahus jõudsin ka minna teie blogini, ta ammu mul favoritide all, aga nüüd saabus õige hetk. täna tulin nlpst, kus teemaks olid eesmärgid ja palju positiivsust sain. tahtsin liisi noomida, et kuhu jääb see kohustuslik mail ja vastus mu sõnumile, aga kuna siin oli minust ka juttu, siis andestan. Küllatuleku plaan pole surnud, lootus elab:) ja külm jogurt oli ka vennad õed kitty lemmik(fox life) tehke veel pilte ka liisi töökostüümist. igatsen sind ja näen ka unes nagi minu sõnumis ka kirjas oli:) ootan põnevusega juba uusi postitusi sain lainele. nautige sooja, sest mina kraapisin täna juba autoklaasi, karm. kallid musid
Tere, kallis Liis! Ma juba jõudsin siia enne pika jutu maha kirjutada, kui see kõik kaduma läks – aga eks ma siis nüüd teen veidi lühemalt. Igal juhul mul on väga hea meel, et sa meid Innaga ikka külla ootad – kui me veebruariks, selle tagasihoidliku summa kokku saame, siis olema platsis
. Tead, laupäeval toimus siis minu juures kaua oodatud klassiüritus ja ma pean mainima, et väga tore oli – isegi nii tore, et ma sain alles kell 7 hommikul magama ja see taara kogus, mis mul hommikul köögis oli, noh see oli ka päris muljetavaldav
. Kokku oli meid 12 – päris hea tulemus, Heidi tegi korralikku tööd (tema pidi inimesed kokku ajama). Igal juhul mul (ja teistel ka) oli väga kahju, et sind meiega ei olnud aga õnneks sa tuled sealt ju kunagi tagasi ja siis saame juba uue ürituse korraldada – sest nii lahe oli vanu aegu meenutada (mul tuli meelde, et mul on vesipiip ja siis me otsustasime seda aktiivselt kasutada ja sellega seoses meenus mulle jälle see, kuidas ma kodus Mustakal seda esimest korda proovisin – sa ju mäletad ka
).
Igal juhul ma tahtsin öelda, et oled väga-väga kallis ja ma täiega kadestan, et teil seal nii soe on. Mina igal juhul avastasin sel nädalal, et Tallinki ClubONE kaart sobib ka muuks kui soodustuste saamine – nimelt autoakende kraapimiseks
Jään kannatamatult uusi postitusi ootama, neid on alati väga hea lugeda – mulle meeldib teie mõlema kirjutamise stiil
mõni aeg tagasi oli Ekspressis intervjuu Dmitri Klenskiga, kes kurtis, et eestlased teda vahetevahel juudiks sõimavad. Selle peale ütles Krister Kivi(ajakirjanik), et see on ju, vastupidi, hoopis kompliment, kui kedagi juudiks nimetatakse! ma millegipärast kahtlustan, et Sa nõustud viimase seisukohaga;)
-akna taga sajab lund-
järgmine kord kui lastega hädas anna neile mingi ülesanne, siis nad teevad seda ja ei suhtle sinuga vähemalt mõnda aega:) ok, mida ma öelda tahan, et lahe blogi (mis kuradi sõna see siuke on?!) ja tore oli Sinu tegemistest lugeda. Mis ei täehenda, et Sa nii lihtsalt pääsed…. Mina tahan oma kirja ka, oma isiklikku kirja Sinult, sest mulle ei piisa ainult see kiri:-), mida pean jagama vanaemade, emade ja kõigiga, ma tahan oma kirja, got it. koos vürtsiste seikadega….
igatsen, ML